Nimi: Kadri Lehtla
Sõbrad hüüavad: Kats
Esimest korda nägin ilmavalgust: 3. mai 1985. kell 17:05 reede
Koht, kus see sündmus aset leidis: Tallinn
Pikkus: 157 cm
Kaal: 53 kg
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodu koht? Tallinn
Kes mul kodus on? Ema Vilja, isa Toivo, vend Kaarel (5 a noorem) ja kass Joosep
Aga kus ma tegelikult asun? Ikka endiselt elan Tallinnas, aga suviti võib mind tihti Otepääl kohata ja talvel, tont teab, kus maailma otsas.
Mis keelt ma räägin? eesti (emakeel), inglise, soome (saan hakkama).
Kokk, kondiiter või hoopis keevitaja? Ei, tegelikult olen professionaalne sportlane, täpsemalt laskesuusataja.
Kus ma koolipinki kulutanud olen? 1992 - 1994 Lasnamäe Üldgümnaasium (tol ajal veel 62. kk).
1994 - 2001 Pirita Majandusgümnaasium (põhiharidus).
2001 - 2003 Tallinna Audentese Erakool (10. ja 11. klass, viimane jäi siiski pooleli)
2003 - 2005 Audentese Spordikool Otepää filiaal (11. ja 12. klass, lõpuks ometi keskmiselt haritud).
2006 - 2007 Tallinna Transpordikool, IT tugispetsialisti eriala (sport nõuab ohvreid, kahjuks jäi pooleli).
Laskesuusatamist alustasin: 2006. mai klubis SK Biathlo
Treenerid:
Tõnu Pääsuke (klubitreener)
Meelis Aasmäe (isiklik treener)
Asko Nuutinen (lasketreener)
Mis varustusega spordiradadel ringi liigun?
Suusad: Fischer
Saapad: Fischer
Kepid: Leki
Kindad: Roecl
Riietus: ISC
Prillid: Casco
Püss: Anschütz
Mis sporti varem tegin?
Alates 1996. aastast olen tegelenud murdmaasuusatamisega, varem olin lihtsalt aktiivne laps. 1996 - 1998 olin Pirita Suusaklubis ning mu esimesed treenerid olid Kaja Remmelgas ja Tiit Idarand. 1998. sügisel otsustasin ümber kolida Nõmme Spordiklubisse. Seal oli minu treeneriks Külli Hallik, kes oli hiljem ka “Merko Team 2005″ neidude treener. “Merko Team 2005″ oli noorte ja andekate suusatajate koondis. See moodustati selleks, et valmistuda ette 2005. aastal toimuvaks juunioride MMiks, mis oleks pidanud aset leidma Otepääl. Sinna koondisesse kuulusin ma aastatel 2000 - 2005. 2003. aastal astusin ma Audentese Otepää filiaali, kus minu treeneriks oli Jaanus Teppan.
Mis mulle veel teha meeldib?
Ehk siis minu suurimad hobid. Esiteks rulluisutamine, aga mitte lihtsalt tänavatel ringi veeremine, vaid ikka kiirus! Suviti, kui treeningute kõrvalt aega jääb, võtan osa rulluisu võistlustest. Teiseks on ujumine. Viimasel ajal meeldib mulle kohe väga ujuda. Kui ujulasse satun, siis asen ikka mõnuga paar kilomeetrit. Lisaks meeldib mulle veel rattaga sõita, slaalomit sõita, jalgpalli mängida… tegelikult on eid spordialasid jube palju, nii et ma ei hakka neid kõiki siia kirja panema.
Jätame nüüd spordi kõrvale. Tegelikult olen ma kunstihingega sportlane. Vahel kui vaim peale tuleb (mida pole kaua juhtunud), võtan pliiatsi ja joonistan midagi. Olen mõelnud, et kui kunagi peaks spordiga ühele poole saama, siis prooviks sisse saada Eesti Kunstiakadeemiasse ehte- ja sepakunsti erialale.
Raamatud on kindlasti väga olulisel kohal minu elus. Lugemine on hea. Soovitan kõigile. Erilist kategooriaeelistust mul ei ole, loen kõike - fantaasiast ilukirjanduseni ja ka harivat kirjandust. Lemmikuid on mul ikka. Üheks on kindlasti J.R.R. Tolkieni “Sõrmuste sanda” triloogia, siis Mihhail Bulgakovi “Meister ja Margarita”, Oscar Wilde “Dorian Gray ortree” ja ma ei salga sugugi, et olen J.K Rowlingu “Harry Potteri” fänn. Aga raamat, mis on mulle nagu piibel on Joseph Murphy “Teie alateadvuse jõud”.
Muusika! Ilma muusikata oleks maailm vaene ja igav. Kui mul raamatute suhtes kategooria eelistusi ei olnud, siis muusika osas olen ma suhteliselt valiv. Muusika liik, mille piiridest ma väga välja ei astu, kui siis ainult kvaliteetse ja klassikalise suunas, on rock/metal. Kõik, mis puudutab pehmest rockist märatseva surnu metallini (death metal) välja, käib minu kõrvadele. Tegelikult mitte siiski päris kõik, seal on ka ikka üht-teist välja noppida. Siinseid lemmikuid ei jõuaks ma kirja pannagi, aga mõned näited toon ikka: Metallica, Judas Priest, W.A.S.P., Manowar, Nightwish, Queen (fänn alates kuuendast eluaastast), Pink Floyd jne.
